Kodulehe järele on tekkinud vajadus, et koondada Eesti pararatturite tegemised ühte kohta. Senini on välisvõistlustele saatmine, finantseerimine ja treeningute korraldus olnud väga mitme organisatsiooni ja individuaalsete aktivistide vahel laiali ja nõnda jõudnud ka infokillud fännideni ja võimalike toetajateni päris ebaregulaarselt erinevatest kanalitest.
Vaatamata ühise koondise tegevuse ja organiseeritud spordiharrastuse puudumisele on mitmed rattasportlased jõudnud maailmaga võrreldes heale tasemele ja jalgratta- (sealjuures loomulikult ka käsiratta-) sporti saab väga edukaks paraspordialaks pidada. Hetkel omab juba neli sõitjat ka rahvusvahelist klassifikatsiooni. On näha, et paari aasta jooksul kandepind järjest kasvab. Meid on asunud abistama treener Maaris Meier, kes oma rahvusvahelise kogemuse ja mitmete UCI treenerikoolituste läbi on jõudnud endas äratundmiseni, et just parasport on see, kus saab kõige enam sportlastele abiks olla.
See leht ongi mõeldud pararattasõiduga seotud peamise võistlusinfo hoidmiseks ja emotsioonikildude jagamiseks. Vahele jõudumööda püüame postitada bloginurgas ka üldist infot ja tutvustust pararattasõidu kohta. Hakkame näiteks kohe pihta selgitusega, et siinkohal ja edaspidi räägime peamiselt UCI (Rahvusvaheline Jalgratturite Liit) korraldatavast ja juhitud rattaspordist. Erinevatel puudeliikidel (kuulmispuudega sportlaste võistlused, eriolümpia vaimsete puuetega sportlastele, elundisiirdamistega inimeste mängud jne) on veel erinevaid võistlussüsteeme - jalgrattasport on tõesti kõigile!

* Nägemispuudega sportlased sõidavad tandemratastel koos nägijast piloodiga B-klassis. Klassifitseerimisel määratakse nägemispuudega sportlasele küll B1-B3 klassifikatsioon vastavalt IPC (International Paralympic Committee) ja IBSA (International Blind Sports Association) juhenditele, kuid pararatta võistlustel sõidetakse ühises arvestuses.

* Sportlased, kes suudavad, kasutavad tavalist jalgratast, millel võivad olla puudest tingitud kohandused (nt proteesid, pidurite või käiguvahetuse erilahendused). C1-C5 klassidesse jaotatakse klassifitseerimisel vastavalt puudest tingitud funktsionaalsuse piirangu ulatusele. Mida madalam on klassi number, seda suurem on sportlase puue ja vastavalt ka rattasõidu ajal funktsionaalne piirang.
C1 klassis on sageli tegemist tõsise häirega kõikides jäsemetes (nt tugev spastilisus) või oluline jäsemete puudulikkus, mis mõjutab oluliselt tasakaalu ja võimsuse saavutamist jalgrattal. C5  klassi sportlasel on seevastu puue tavaliselt ühes jäsemes (näiteks ühe käe sõrmede puudumine) ja neil on üldiselt rattal hea tasakaal ning võimalik saavutada hea ratta valitsemise oskus.

* Alajäsemete või alakeha funktsiooni piiratusega sõidetakse H-klassides käte (või lisaks ka ülakeha) jõudu kasutades käsiratastega. Ka seal on sportlased jagatud viide alaklassi.
H5 klassis suudavad sportlased käsirattal põlvitada/istuda ja kasutada aktiivselt ülakeha jõudu ning lisaks ka (puusa-) ja kerelihaseid. H4-H1 klassis sõidavad ratturid lamavas asendis. Kõige suurema puudega sportlased – H1, on sageli tetrapleegikud, kellel on piiratud jõud ka kätes ja kehatüves.

* Kolmerattalistel jalgratastel sõidavad sportlased, kellel on puude tõttu tugevad tasakaaluprobleemid või kes ei saa puudest (nt tugev spastilisus, ataksia või atetoos) tingituna ohutult ja efektiivselt kasutada tavalist kaherattalist jalgratast.
T-klass jaguneb kahte alaklassi, kus T1 sõitjatel on kõige suurem tasakaaluhäire, puue raskem ja mõjutab oluliselt võimekust rattasõidul, T2 on veidi kergema tasakaaluhäirega, mis siiski välistab ohutu tavalise kaherattalise jalgratta kasutamise võimaluse.